Eesti mees Singapuris Tõnis-Denis Merkuljev: julgus juhatas tundmatule karjamaale

  • 01.07.2017
  • Director
  • Facebooktwittergoogle_pluslinkedinmail

Kõik sai alguse sellest, kui noor ettevõtja-visionäär Tõnis-Denis Merkuljev ja tema sõber Marko Oolo panid püsti Eesti esimese Investeerimisklubi. Klubi, mis sündis ligi kolm aastat tagasi Tartus, tõmbas tuurid kangesti ruttu üles. Polnud ka ime, sest asutajad ei olnud kitsid tooma huvilisteni ka põnevaid külalisi ehk investeerimisala tipptegijaid. Kogukond kasvas kiiresti, peagi laieneti Tallinna ning nüüdseks on Tõnis jõudnud otsapidi Singapuri. Tõnisega vestles Helena Victoria Kirss.

Tõnis lehvitab rõõmsalt Singapuri tuntuima hotelli Marina Bay Sandsi fuajee kohvikust. Ta kohtus just investeerimisguru Dr Tan Chong Koayga, mehega, keda kutsutakse rahvasuus Aasia Warren Buffetiks.

Räägime sellest, kuidas ta Singapuri jõudis. Investeerimisklubi Tallinna avaüritusele kutsuti esinema ettevõtja ja investor. Tõnis arvas, et Mikk on just õige mees teda investeerimisvallas harima, ja andis oma soovist pärast üritust ka julgelt teada. Mikk tegi talle aga juba esimesel kohtumisel veidi teistsuguse ettepaneku. „Ma olen siin mõelnud, et võiks ühe investeerimiskonverentsi korraldada,” ütles ta, hoidnud ilmselt juba mõnda aega Tõnisel pilku peal. „Väga hea!” vastas Tõnis, kes oli ise ka mõelnud, et peaks midagi suuremat tegema. „Kutsume näiteks kellegi välismaalt esinema,” pakkus ta. Miku vastus oli aga kärme: „Ei-ei, miks siin Eestis! Teeme selle Hongkongis ja 25 000 inimesele.”

Tõnis võttis tookord pakkumise avasüli vastu. Teadmata, kuidas asjad täpselt lähevad ja tundmata võõrast turgu. Küll aga oli tal tagataskus trump – tohutu julgus! Ja teadmine, et ta on noor ja tuleb kõigega toime. Nüüdsel äripartneril Mikul oli juba omajagu eeltööd ära tehtud, mitmed esinejadki välja vaadatud. Koos asuti turge uurima ja leiti, et just Singapur on see õige paik.

Kaheaastase töö tulemus on see, et 28.–30. novembril toimub Singapore EXPOs suur investeerimiskonverents „World Wealth Creation Conference 2017”, kuhu tulevad kokku oma ala tipud: maailma parimad varajuhid, tuntud
investorid ja nimekad ettevõtjad. Jim Rogers, Brian Tracy, Anton Kreil ja Gerd Kanter on vaid mõned esinejad. Peamine eesmärk on tõsta osalejate finantsteadlikkust ja -heaolu, et aidata kaasa maailma jõukuse jaotusele. Osalejad õpivad parimatelt investoritelt; kohtavad mõttekaaslasi ning koguvad inspiratsiooni, et kasvatada oma jõukust kiiremini ja väiksema riskiga.

Palume tantsule!

Kui uurida Tõniselt, mis rolli ta end eelkõige sätiks, siis tekib mõnus mõttepaus. Ta ei usu, et on lihtsalt ettevõtja või investor. Tal pole enda sõnutsi veel nii võimsat investeerimisportfelli, et ennast edukaks pidada. „Kõige paremini iseloomustab mind ilmselt hulljulge visionääri tiitel. Aga kindlasti on mul ka ettevõtja mentaliteet. Ma olen julge tegutseja, aga ka julge väljaütleja.”

Kes Tõnist lähemalt tunnevad, teavad, et tal pole vähimatki probleemi panna näiteks terve saalitäis inimesi tantsima. Ka siis, kui üks või teine pole tantsulemb. Suhtlemisoskus ongi ilmselt tema peamine võti inimesteni jõudmisel, aga ka empaatilisus ja oskus inimtüübist aru saada kohe esmakohtumisel inimesele silma vaadates.

Tõnis ise arvab, et see on talle looduse poolt antud, samas lisab, et vajalikku elutunnetust ja sallivamaid väärtushinnanguid on kindlasti andnud õppimine Waldorfi koolis: „Sealt sain ma loomingulise tõuke,” ütleb Tõnis, kes on aastaid olnud suur iseõppija ja lugeja.

Ei ütlemine pole moes

Vestluse käigus saab üsna ruttu selgeks, et aega Tõnisel küll üle jääma ei kipu. Tema päevad on täis kohtumisi konverentsi sponsorite, partnerite ja esinejatega. Juba on ette teada, et vahetult enne tähtsat üritust tuleb arvatavasti ka unetunnid edasi lükata. Mõnus ootusärevus on sees ja teha on veel väga palju.

„Kui Eestis saab paljud asjad e-kirja abil ära teha, siis Singapuris tekib usaldus ennekõike kohtudes.” Tõnis tunneb, et siinsed inimesed on suhtlemisel üldjuhul väga ausad ja läbipaistvad, mis teeb mõnes mõttes ka koostöö lihtsamaks. Küll aga imestab ta selle üle, et Singapuris on kultuuriliselt justkui ebaviisakas öelda ei. „Siin öeldakse: yes-yes, can can! Ja siis kaks päeva hiljem selgub, et ikkagi ei saa. See võib aeg-ajalt segadust tekitada: mis mõttes saab ja siis järsku ei saa!”

Tõnis võttis juba varakult arvesse, et Singapur ei ole Läti, Leedu ega muu Euroopa. „Siin on Kagu-Aasia ja arvestada tuleb hoopis teistsuguse ärikultuuriga. Olen kahe aasta jooksul palju õppinud: tuleb olla tähelepanelik ning kaasa mõtlemine, stressi ja muutustega toimetulek peab olema tasemel. Proovikive on kõvasti, kuid ka arenguvõimalusi on seetõttu rohkem.“ Ta teab oma kogemuse najal, et kui mugavustsoonist välja astud, on see mugavustsooni piir
ühtäkki tase kõrgemal ja kõik, mis varem oli stressirohke, seda korraga enam ei ole. Ja pealegi pole päris ilma stressita ka arengut, teab Tõnis-Denis rääkida.

Tere, iidol!

Tõnis mäletab väga hästi seda aega, kui ta ettevõtluskarjääriga alustas. „Tegelesin sel ajal palju just oma mindset’iga.” Inimesed, kes olid talle iidoliteks ja kelle raamatuid ta luges või loenguid kuulas, tundusid alati kuidagi kaugel olevat; et nad on meistrid, kes teavad, millest räägivad, ja neil on justkui mingid oskused, mida temal ei ole.

„Nüüd, kui ma nendesamade inimestega kohtun, saan aru, et väga palju ei olegi selleks vaja, et luua endas muutust, ja see teadmine on väga inspireeriv! Kohtudes oma n-ö iidolitega, saad aru, et kõik on lihast ja luust inimesed. Tuleb lihtsalt tegutsema hakata!” Nii on ta sattunud hiljaaegu näiteks tuntud ärimehe Jim Rogersi koju ehk uhkesse häärberisse, kus on hea tööjuttu puhuda.

Tõnis tunneb, et enesekindlus kasvab küll aastatega, kuid sellest üksi ei piisa. „Enesekindlusega koos peab kasvama ka vastutustunne. Konverentsi puhul on see vastutustunne kõigi esinejate, koostööpartnerite ja osalejate ees,” on mees raudne. Niisamuti nagu suurte inimeste lihtsusesse, usub Tõnis ka sellesse, et universumiseadusi tasub usaldada; et külgetõmbeseadus tõepoolest eksisteerib ja et meil kõigil on võrdsed võimalused midagi luua.

Kahjuks õpetatakse koolisüsteemis ja konkreetses vanuses lastele, kes on väga loovad, hoopis vastupidist arusaama: „Ei, meil ei ole praegu loomise aeg. Meil on hoopis süsteemide väljamõtlemise aeg. Ja siis süvenetakse süsteemide väljamõtlemisse ja surutakse inimeses maha tema sünniõigus luua seda, mida iganes ta soovib.”

Eesti ettevõte välismaal

Võõramaa elu jälgides peab Tõnis omamoodi märkimisväärseks seda, et eestlasi hinnatakse Singapuri ettevõtjate ringkonnas väga. Teatakse hästi, mis on Eesti ja e-residentsus; et Skype on loodud Eestis ning et meil on kõrgelt arenenud startup’i- ja ärikultuur. „Nagu Eestigi on Singapur väga väike ja maavarad neil praktiliselt puuduvad. Nõnda panustavad nemadki pigem tehnoloogia arengusse ja teavad, et peavad ka info liikuvuses ajast ees olema.” Tõnis arvab, et eestlastel on kindlasti singapurlaste kõrgest teeninduskultuurist ühtteist õppida. Singapuri ettevõtjad omakorda peavad suureks eeskujuks Eesti kõrgelt arenenud küberkaitset.

Uurin Tõniselt, kas tema peamine elupaik on pigem Singapur või Eesti. Tõnise sõnutsi on see aga hoopis lennuk. Eestis on tema kodu, kuid kodumaa ja Singapuri vahet on ta lennanud ikka päris palju. Nüüd suvel sõidab ta korraks Eestisse ja siis jälle kolmeks kuuks tagasi Singapuri. „Eestist on võimalik asju ajada ja see hoiab ka ettevõtluskulud madalamad. Kõikvõimalikud kulud on Singapuris umbes neli korda kõrgemad kui Eestis, nii et kui suudad madalamate kuludega siin Singapuris mingisugust väärtust pakkuda, siis on rahvusvahelise äri tegemine välismaal vägagi mõistlik.“

Mikk ja Musk

Tõnise mõtted annavad igati tunnistust tema maailmaparandaja mentaliteedist. „Mind hullult inspireerib Mikk. Ja Elon Musk ning teised suured mõtlejad, kes tõstatavad küsimuse, miks me ei ela juba teistel planeetidel. Või mis
mõttes ei ole puhtalt päikeseenergiast toodetud energiat? See on ju nii loomulik! See on inimkonna vaimu laiskus. Kuidagi mugav on nii, et las keegi teine teeb ära, aga tegelikult ei ole neid inimesi palju, kes midagi ära teevad. Kui Musk ei juhiks praegu SpaceXi, siis ega keegi teine seda ju ei teeks. Kui Mikk ei mõtleks sellele, kuidas inimkonna elu pikendada, siis võib-olla istuks ta niisama ja ei teeniks inimkonna tulevikku. Ja ma ise tunnen ka, et kui ma ei arene, siis ei saa ma ka väärtust luua. Päris paljud ei saa sellest aru, et meie aeg siin – enda kehas – on lühike ja kui me ei tee mitte midagi ega aita inimkonnal uuele tasemele jõuda, siis saadaksegi otsa. Ja minu potentsiaal, miks ma siia ilma sündisin ja mida kogema tulin, läheb raisku. Kui mina ise ei loo, siis inimkond ei saa sellest ka midagi.”

Käime pärast jutuajamist korraks ka hotelli kõrgustes ära. Täpsemalt öeldes maailma ühe enim pildistatud basseini ääres. Siin lounge-kohviku alal on konverentsi kolmel päeval kokteilipidu, kus saab oma ala tegijatega koos tipus olla ja juttu rääkida.

Tõnisel on täna vedanud. Kell on alles pool seitse ja tal on võimalus tavapärasest palju varem pikali visata. Seda momenti ei jäta ta kindlasti kasutamata. Ja täna ei liikle ta ka lennukiga, vaid läheb puhkama oma hotellituppa – täiesti jala, kusjuures! Lehvitab veel rõõmsalt fuajees ja kaugele on näha, et ta pea on lennukaid mõtteid täis.

***

Tõnis-Denis Merkuljevi 7 nõuannet edukaks rahvusvaheliseks äritegevuseks:

1. Vaata suurt pilti. Eesmärk on tugev motivaator, mis aitab fookust hoida. Minu ja mu meeskonna peamine eesmärk
ehk tuumväärtus on luua maailma suurim investeerimiskonverents Singapuris, et parandada maailma elanikkonna üleüldist finantsheaolu ja -oskust.

2. Meeskond. Tugev, toetav ja ühes rütmis hingav meeskond on üks olulisemaid tegureid, et edukalt mitme riigi vahel toimetada. Juhina peab mõistma, et välise korralduse poolest tuleb olla proaktiivne ja agressiivne kiskja, kuid meeskonda tuleb hoida kui oma peret.

3. Fokusseerimise oskus. Mida suurem on äri, seda rohkem on ka tegevusi. Fookust tuleb hoida suurel pildil ja juhi ülesanne on keskenduda kõige olulisematele tegevustele, mis aitavad kaasa äri kiirele kasvule. Kõik toetavad tegevused tuleb delegeerida meeskonnale.

4. Delayed gratification ehk viivitusega vaevatasu. Võõras ärikeskkonnas äri loomine võtab umbes kaks korda rohkem aega kui kodus. Ka tulemused ja vaevatasu tulevad viivitusega. Selle mõistmine aitab edasi tegutseda ka siis, kui tulemusi justkui ei ole. Enamik inimesi elab põhimõttel instant gratification ehk vahetu vaevatasu. Sellise suhtumisega on raske midagi korda saata.

5. Distsipliin. Järjepidevus viib eduni. Distsipliin on tähtis kõikjal äritegevuses, aga eriti siis, kui asjad liiguvad väga vaevaliselt ja igapäevased pingutused ei kanna veel vilja. Sellises punktis tuleb vaatamata tulemustele jätkata tegutsemist.

6. Empaatia ja tasakaal. Empaatia aitab mõista teisi osapooli ja olukorra tegelikke põhjuseid ning tulla toime ka pingeliste ärikohtumiste ja konfliktidega. Empaatilisus võimaldab emotsionaalselt distantseeruda keerulistest situatsioonidest, hoides enda sees tasakaalu ja vähendades ka stressi, mis võõras ärikeskkonnas on kerge tekkima.

7. Võitja mentaliteet. Maailmas ei eksisteeri kaotusi. Kaotus on lihtsalt meeleseisund – alati on olemas teine võimalus. Tagasilöögid ei ole tegelikult kaotused, vaid puhkehetked, mil on võimalik muuta oma lähenemist.

***

Mikk Talpsepp, World Wealth Creation Conference’i asutaja:

Tõnist iseloomustab julgus tegutseda ja sellest rõõmu tunda. Ta suudab ideed ellu viia ja tal on imepärane oskus luua inimeste jaoks meeleolu ja lisaväärtust asjadega, mille peale paljud ei tuleks. Samuti on Tõnisel võitlejahing, mis toimib ka tagasilöökide korral. Tema puhul võib olla kindel, et hoolimata asjaoludest saavad kõik vajalikud tegevused alati lõpetatud. See annabki julguse Tõnisega koos väärtust luua!

Lugu 26 – Tõnis Denis Merkuljev | Podcastid.ee20.06.2018
[…] Huvitav artikkel Tõnise toimetamistest. Loe siit. […]