Heategevus ettevõttele kasulikuks projekti Noored Olümpiale näitel

  • 07.02.2018
  • Director
  • Facebooktwittergoogle_pluslinkedinmail

Tuntud Eesti ettevõtted saavad toetustaotlusi ja soove uksest-aknast, kuid nad teavad, et toetamine nõuab tegelikult väga palju aega. Teiselt poolt mõtlevad vähemasti mõned neist, et panustama ju peaks… Sellest, kuidas heategevusest ettevõtjana ka kasu saada, rääkis Turundusraadios Janno Siimar disainiagentuurist Velvet, vestluse teljeks algatus Noored Olümpiale.

 

Toeta oma brändi väärtusi!

Millele peaks tähelepanu pöörama, kui ettevõtja on teinud otsuse, et on aeg  ühiskonda panustada? „Vastus kõlab küll klišeena, aga siiski: tuleks toetada oma brändi väärtusi“, kinnitab Janno Siimar. Mõtle, kuidas toetatav tegevus või grupi tegevus läheb kokku ettevõtte enda ettevõtmiste ning põhimõtetega. Kui leidub ühine osa, kasvõi mõnes valdkonnas, on mõte arendamist väärt. „Tuleb tunnistada, et pahatihti üritavad ettevõtted lihtsalt logopinda saada ning ei mõtle sellele, mis väärtust see neile vastu annab,“ tõdeb Siimar. „Meil peab olema nii toetajana kui ka toetatavana ühine eesmärk.“

 

Innustuse jõud

Toetamine ei seisne vaid rahalises panuses. Ka algatuse Noored Olümpiale puhul aidatakse väga mitmel viisil, näiteks meediakajastuse korraldamisel, kasutades ettevõtte enda kontakte, misläbi kujundatakse ka ettevõtte brändi. Noori ei tunta, kui pole just tegemist nii tuntud sportlasega nagu Kelly Sildaru või kolmandat põlve suusatajaga. Tekib küsimus, miks me peaksime neid toetama? „Innustamiseks – me peame innustama noori, et nad tahaksin iseennast ületada,“ rõhutab Siimar. Parim toetaja pole alati see, kes suurima summa annab, vaid hoopis ettevõte, kes tuleb noorele terve tiimiga kaasa elama.

 

Toetuse nähtavaks tegemine

Väike metallitöökoda mõnes Eesti maakonnas toetab tavaliselt ikka kohalikke spordiüritusi, pallimängijad ja teisi aktiviste, aga kas teised ka sellest teavad? Tavaliselt mitte. See ei kajastu kuskil, rääkimata sellest, et oleks väljakujunenud poliitika, kuidas ja kelle poole pöörduda.  Selle peaks läbi mõtlema. Näitena toob Siimar taas kord Noored Olümpiale algatuse: „Tulen ja räägin tulevase toetajana oma mõtted noortele ja samamoodi räägivad noored, kuidas nemad soovivad oma eesmärke ellu viia. Seejärel hakkame mõtlema, kuidas üksteist aidata, et eesmärgid mõlemapoolse kasuga täide viia. Teine näide: olen ettevõtja, kes soovib eksportida Saksamaale. Sportlased lähevad samuti Saksamaale võistlustele. Ehk teeme Saksamaale minnes eksportijate logo siis dressidele suuremaks?“

 

Kuidas kasu mõõta?

Turunduslikult investeeritakse küll raha, kuid mõõta saab seda väga  erinevalt. Heategevuse puhul pole kõige olulisem alati rahaline, vaid pigem just ajaline panus.

Üks võimalus kasu mõõtmiseks: küsi, kuidas sinu töötajad sellesse projekti suhtuvad. Kas nad on entusiastlikud? Kas sinu tegevus tekitab suuremat usaldust sinu koostööpartnerites, sest te jagate samu väärtusi? Siimari sõnul tuleb üles leida pehmed väärtused, miks heatevusega pihta hakati. Võib-olla on need ausus, professionaalsus vms. Need väärtused tuleb leida ka siis, kui ettevõte on suur. Facebooki indikaatorid, kodulehekülastused, mida turunduses alati kasutatakse, sellises koostöös tihti tulemusi ei kajasta.

Kui küsida sportlastelt, kes on nende parim toetaja, vastatakse tavaliselt: „See, kes plaksutab kaasa; see, kes elab kaasa; see, kes tuleb kaasa!

 

Kuula turundusraadiot www.mi/turundusraadio

Sihtasutus Noored olümpiale http://www.nooredolumpiale.ee/