Kas sa oled korporatiivne mässaja?

  • 02.02.2018
  • Director
  • Facebooktwittergoogle_pluslinkedinmail

Kas oled siis? Mina olen. Täiesti vabatahtlikult ja vägagi uhke selle üle. Arvestades, kui suure tüki me pühendame oma elust töö tegemisele, ei peaks see olema mitte üksnes talutav, vaid see PEAB olema lõbus, kaasav, inspireeriv ja arengut soodustav. Tahad ka muuta professionaalset maailma tõeliselt ägedaks? No liitu siis meie, korporatiivsete mässajate liikumisega!

 

Kolm hollandlast, Joost Minnaar, Pim de Morree ja Freek Ronner (koondnimetusena tuntust kogunud kui „korporatiivsed mässajad” ehk The Corporate Rebels), otsustasid pärast paariaastast traditsioonilist tööelu oma jõud ühendada ning hakata mässama staatilise, inspiratsioonivaese, motivatsiooni tapva, bürokraatliku ning ajast ja arust korporatiivse maailma vastu. Noormeeste missioon on muuta töö tegemine lõbusaks ja selliseks, et see tekitaks õnnetunnet! Nad teevad seda mööda maailma reisides ning külastades kõige inspireerivamaid, inimesekesksemaid ja inimlikke (ning väidetavalt ka edukamaid!) ettevõtteid ning kohtudes liidritega, kes teevad tõeliselt maailma paremaks. Seejärel jagavad n-ö mässajad oma kogetut muu maailmaga. Mässajatega liitus hiljuti ka üks naisliige, Catelijne Bexkens-Koopen ja selle seltskonna tegemisi on kajastatud muu hulgas New York Timesis, Forbesis, HuffPostis, Guardianis ja BBC-s, samuti on nad esitatud kandidaatidena Thinkers50 Breakthrough Award (läbimurdelise idee) auhinnale. Mida inspireerivat mässumeelsed oma rännakutel siis näinud ja kogenud on? Siin on kolme radikaalist ettevõtte lugu.

 

Kirsid tordil!

Selle kohta, kui toimivalt vingeid töötegemise meetodeid rakendavad sellised gigandid nagu Google, Spotify ja Zappos, on internetiavarustes infot küllaga, nii et toon siin esile mõne üldsusele vähem tuntud tegija lood, mis ei jää mainitud superstaaridele sugugi alla. Palun saage tuttavaks:

  1. Haier, Hiina kodutehnika tootja

Kui tavaliselt ei ole ülim innovaatilisus ja traditsioonide-süsteemide lammutamine töökultuuris kuigi aasiapärane käitumistava, siis Hiina kodumasinate tootja Haier üheskoos selle tegevjuhi Zhang Ruminiga on just täpipealt seda teinud. 1984. aastal asutatud ettevõte oli pikalt rajatud traditsioonilisele „käsutan-kontrollin” juhtimishierarhia mentaliteedile. 2009. aastal aga muutis Rumini kardinaalselt organisatsiooni ning alustas isejuhtimise põhimõtte juurutamisega. Tänaseks töötavad tuhanded töötajad umbes 2000 iseseisvas tegevusüksuses – ise otsustavad, ise vastutavad! Eelarvamused on purustatud: kui paljud olid veendunud, et taoline töötamisviis ei toimiks Hiinas ealeski (eriti tootmissektoris), siis Haier on need stereotüübid selgelt murdnud.

 

  1. John Lewis, UK kauplusekett

See pole kaugeltki mitte uus tegija turul (ikkagi juba 150+ aastat eluiga!), aga sellegipoolest igati märkimisväärne. John Lewise ligi 40 000 töötajat tegutseb unikaalse partnerluspõhimõtte alusel, mis tähendab, et nad on äritegevuses kaasomanikud ning aktiivselt kaasatud otsustusprotsessi ning arenguprogrammidesse. Kontseptsiooni loojaks oli asutaja, inglasest ärimees John Spedan Lewis, kelle eesmärgiks oli ehitada ettevõtte edulugu kindlale veendumusele, et organisatsioon on edukas ainult siis, kui töötajad on õnnelikud ja nende töösuhe pakub neile kasu ja rahuldust. Toimib, kusjuures väga hästi!

 

  1. u2i, New Yorgis asutatud, aga Poolas tegutsev veebitehnoloogia konsultatsioonifirma

See on klass omaette! 53-pealises ettevõttes ei ole alati valitsenud kontrolli- ja juhtidevaba keskkond, ent kaheksa aasta eest muutus kõik (ehkki sugugi mitte valutult, kuid kasv ongi ju teatavasti ebamugav). Tänaseks on ettevõtte märksõnadeks tegutsemisvabadus, läbipaistvus, innovaatilisus ja usaldusel põhinev koostöö. Näiteks jagatakse ettevõtte kasum kõigi töötajate vahel (ja täies ulatuses, mitte mingi protsent 53 töötaja peale) ning see summa on proportsionaalne töötaja palgatasemega. Samuti on ettevõttes kõrvaldatud igasugune juhtimishierarhia ja ametinimetused – siin rakendatakse hoopis n-ö šerpakultuuri. Šerpal on mentorilaadne roll organisatsioonis ning ta asendab sisuliselt juhti kui sellist. Iga töötaja saab valida endale oma šerpa, kellega lähemalt koostööd teha. Muuseas, mõned šerpad on vägagi noored, aga kuna nad oskavad inimeste arengut toetada, siis ei ole vanusepiirangut pandud.

Mis puudutab edutamist, siis on loobutud traditsioonilisest n-ö mürgitavast kedagi-trepist-alla-lükates-saan-juhiks-meetodist ning paika on pandud 11 astet, mis määratlevad töötaja taseme ning seega ka tema palganumbri. Ja kuna ettevõttes juhte pole, siis šerpad ongi need, kes oma menteesid edutavad.

Kõik on läbipaistev ning vastutus ettevõtte edu ees on ühine, seega pole keegi kunagi seda kuritarvitanud ning edutamine on alati põhjendatud. Samuti on läbipaistvuse tagamiseks kõigi töötajate palganumbrid avalikud ning kui korra on teiste palgataset nähtud, siis rohkem sellele tähelepanu ei pöörata (nii on mässajate sõnutsi teisteski edukates ettevõtetes, mida nad on külastanud). Milleks, eks?!

Ettevõttes jagatakse ka n-ö präänikuid ehk tunnustuskaardikesi (kudo cards), millega saab kolleegi kiita, kui tundub, et ta on millegi erakordsega hakkama saanud. See aitab omakorda veelgi kaasa tänulikkuse ning teineteise väärtustamise kultuurile. Tegevuskulusid haldab ka igaüks ise, lähtudes põhimõttest, et ehkki eelarve on limiteerimata, tuleb seejuures olla mõistlik. Jällegi kinnitatakse, et keegi pole seda kunagi kuritarvitanud ning alati otsitakse (nt konverentsi korraldamisel) parima kvaliteedi-hinnaga võimalusi.

Sama põhimõte ilmneb selgelt ka ettevõtte rahakoti jagamise puhul: seda võib kasutada igaüks, kui on tarvis külalisi lõunale viia, kontorisse midagi kasulikku soetada vms) ja raha kulutatakse justkui enda oma ehk siis säästlikult. Vabadus, usaldus, läbipaistvus ja edukas koostöö kõrgemal tasemel!

 

Ainult surnud kalad lähevad vooluga kaasa …

Seni kui oleme elus, tasub seda protsessi nautida ja leida viise, kuidas olla õnnelik! Ka tööl olles ning tööd tehes. Isegi, kui see tähendab mässamist positiivse tulemi saavutamise nimel. Mulle meeldivad väga Taani füüsiku Niels Bohri sõnad: „Iga väärtuslik inimene peab olema radikaalne ja mässaja, sest ta püüab muuta asju paremaks, kui need on.“ Tegelikult täpselt nii see ongi… ja mul tekkis äkki tohutu tahtmine Krakovisse minna. Või pigem tükike Krakovit siia tuua. Mõnusat mässamist, maailmaparandajad!