Sina pead autot juhtima, mitte auto sind!

  • 13.12.2012
  • Director
  • Facebooktwittergoogle_pluslinkedinmail


Istud koosolekuruumis ja ootad, et saaks asjaga pihta hakata. Aga ühendus on läinud… Itimees kõnnib ühe läpaka juurest teiseni ja püüab seda taastada. Aga te ei tulnud ju selleks. Mida teha, et tehnika sind ei juhiks, kirjutab Tauri Tallermaa.

Mäletan, kui isa õpetas mulle autojuhtimist. Sain kiiresti selgeks, mida teeb sidur, mida gaas ja pidur. Ükskord aga juhtus, et pedaalid läksid segamini ning tulemuseks oli mõlkis tagumine kaitseraud. Muidu väga rahulik isa läks veidi närvi, sest auto pidi müüki minema. Eks meil tuli siis paar päeva garaažis aega veeta ja autole endine nägu anda, peamiselt küll isa kuldsete käte abil. Aga tema autojuhtimise õpetustest on mul meeles kuldsed sõnad: „Sina pead autot juhtima, mitte auto sind!” Nende sõnade tähendus jäi mulle toona veidi arusaamatuks. Mis mõttes saab auto mind juhtida? Mina ju vajutan pedaale ja keeran vajadusel rooli. Aga kui ükskord auto kruusateel libisema hakkas ning tegi, mida talle teha meeldis, sain aru, et kogu võim ei ole minu kätes. Äkitselt oli auto juhtimise enda peale võtnud.

Nutitelefoniga bussipeatuses

Tehnikat on meie ümber nüüd vahest liigagi palju. Mind näiteks hirmsasti häirib, kui autol mõni lambipirn enam ei põle. Vähe sellest, et nende eluiga on muutunud palju lühemaks, ei piisa enam ka sellest, et lähimast bensiinijaamast uus osta, kapott lahti teha ja mõne minutiga katkine tervega asendada. Sa pead spetsialisti juurde minema, kes siis umbes pooletunnise ooteaja järel kuskil suletud uste taga asja korda ajab. Ühtlasi selgub, et teine pirn oli ka läbi minemas ja tuli seega igaks juhuks ära vahetada. Aega, vaeva ja raha kulub kordi rohkem kui kümned aastad tagasi. Ning see oli kõigest lambipirn!

Hea küll, kõigil ei ole autot ja kõik ei tahagi ise käsi määrida. Kui on korralik ja hinnaline auto, siis peavadki spetsialistid nendega tegelema, et meil oleks mugav ja turvaline sõita. Ja kes ei sõida autoga, kasutagu ühistransporti! Mina umbes aasta tagasi kasutasin. Seisin nutitelefoniga bussipeatuses ja püüdsin endale tunniajast mobiilset piletit soetada. Selgus, et selle protsessi väljaselgitamine, sooritamine ja kinnituse saamine oli päris suur katsumus. Peaaegu oleks bussist maha jäänud! Vanasti asetasid mingid mõned kopikad klaaskupli all olevale lindile, keerasid linti rullikust edasi, rebisid pileti ära ja olidki sõidukõlbulik!

Ei, ma ei igatse vanu aegu tagasi. Mulle meeldib pidevalt uuenev ja üha funktsionaalsem tehnika väga. Lihtsalt tuleb tunnistada, et needsamad kõrgelt tasustatud ja nõutud IT-mehed toodavad üha rohkem selliseid tehnilisi rakendusi, millega lihtsalt ei jõua sammu pidada.

Pliiats ja märkmik või nutitelefon ja arvuti

Kirjeldasin varasemates Directori numbrites FranklinCovey viit olulist valikut. Meeldetuletuseks.

1. valik – tegele olulisega, ära reageeri pakilisele.

Kui oled seenemetsa eksinud, siis kõige esimesena teadvusta olukorda. Ära hakka kohe tormama. Võib-olla sa polegi eksinud. Ja kui oled, siis otsusta, millised on järgmised, kõige mõistlikumad sammud.

2. valik – taotle erakordset, ära rahuldu tavalisega.

Kui juba teed, siis tee hästi. Nii, et jääd ise rahule ja ka teistel on sinu üle hea meel. Erakordne ei pea ilmtingimata tähendama seninägematut, unikaalset, originaalset. See on see, mis tekitab vaimustust, head enesetunnet, paneb pingutama.

3. valik – tegele n-ö suurte kividega, ära sorteeri killustikku.

Sinu elus on loetletud hulk sulle väga tähtsaid asju (nn suured kivid) ja väga palju vähemtähtsaid asju (killustik). Planeeri oma kalendrisse esmalt kõige tähtsamad, ülejäänu loksub ise paika või märkamatult üle ääre maha.

4. valik – valitse oma tehnikat, ära lase sel end valitseda.

5. valik – toida oma leeki, ära põle läbi.

Neljanda valiku põhiprintsiip on kooskõla. See tähendab sobiva ja asjakohase süsteemi loomist. Ükskõik kas selleks süsteemiks on pliiats ja märkmik või nutitelefon ja arvuti, peavad need üksteist toetama ja aitama meil sissetulevat informatsiooni selekteerida-salvestada. Sinu ülesanne on otsustada, milliseid tehnilisi vahendeid eesmärgi saavutamiseks kasutad ning kuidas sa garanteerid, et hiljem oleks info kergesti kättesaadav ja õigel ajahetkel olemas.

Nõuanne oma süsteemi korrastamiseks on väga lihtne:

Kui kasutad pliiatsit ja paberit, siis on reegliks – KÕIK ÜHES KOHAS! Kui kasutad arvutit ja telefoni, siis on reegliks – KÕIK IGAL POOL!

Ei ole mitte midagi halba või valesti selles, kui olulist infot, milleks on kohtumised, tegemised, kontaktid ja dokumendid, hoitakse paberkandjal, näiteks märkmepaberil, vihikulehel, märkmikus, lauakalendris või dokumendikaustas. Tähtis on see, et iga info olleks kättesaadav kindlast kohast.

Näiteks on kõik kohtumised kirjas ühes kalendermärkmikus, to-do-list kaustikus, kontaktid telefoniraamatus ja dokumendid väljatrükituna kaustades. Kindel rutiin võimaldab kenasti ja kiiresti salvestatud info hiljem üles leida. Kui aga kasutame elektroonilisi abivahendeid kogu info süstematiseerimiseks, siis tuleb tagada, et need ka regulaarselt üksteisele infot vahendaks. Rääkimata sellest, et igaks juhuks peab hoolitsema ka varukoopiate eest.

Istun oma hotellitoas, arvuti süles ja kirjutan selle loo viimaseid ridu. Õnneks on arvuti aku täis, tasuta internet olemas ja uus põnev päev algamas. Vahepeal on hulga e-kirju mu postkasti tulnud. Mõned olen ära kustutanud, mõned kaustadesse tõstnud ja vastamist ootavad kirjad jätnud Inboxi, et ma ei unustaks neile vastata. Õhtul vaatasin korra märkmikust üle oma to-do-list’i ja sain rahulolevalt sealt mõned tehtud tegemised maha tõmmata. Üsna pea olen tagasi koosolekuruumis, kus ees ootavad kümme kolleegi, kümme arvutit ja rohkem kui kümme telefoni. Homme saan endale tööarvuti koos kasutajatunnuse, paroolide ja uute programmidega. Küll ma nendega toime tulen. Ja kui ei tule, siis kutsun IT-mehe.