Soomest on saamas moodsa elektritranspordi maa

  • 09.01.2018
  • Inseneeria
  • Facebooktwittergoogle_pluslinkedinmail
Soomlaste hübriidpraam Elektra (Foto: Siemens)

Nauvo ja Paraineni vahel liigub väärikalt ja vaikselt Electra, põhjanaabrite esimene hübriidpraam. Soome riigiraudtee suurimatel liinidel veab kauba- ja reisironge Vectron, moodne elektrivedur. Lennujaamast väljudes näeb silm esimesena peadpidi pistikus istuvat liinibussi. Saamimaal avati Põhjala esimene nutiteelõik, kus pearõhk on raskeveokite tulevikutehnoloogiate katsetamisel. Meie lähimad naabrid ehitavad kiirelt üles maailma ühte innovaatilisemat ühistranspordivõrku, kirjutab Ylle Rajasaar (Accelerista.com). 

Soome tähistas äsja ja Eesti peab eeloleva aasta veebruaris oma iseseisvuse 100. juubelit. Mõlemad riigid tahaksid soliidsest east hoolimata kabedamalt kõndida ning tormakalt uuenev tehnoloogia annab selleks soodsa võimaluse. Elekter ja autonoomsed sõidulahendused tunduvad olevat võlusõnad, mis tuleviku tänaseks reaalsuseks loovad.

Kui veel mõni aasta tagasi olid eestlased oma ELMO kiirlaadimisvõrgu ja elektriautode toetusega uuenemise esirinnas, siis nüüd tundub, et Soome on meist pisut ette läinud. Ühistranspordi elektrifitseerimine ning nutikate tehnoloogiate kasutuselevõtt transpordisektoris on osa innovatsioonist, kus põhjanaabrid ei näita taset ainult Euroopa, vaid ka maailma mastaabis.

ELEKTRA, VETEMAAILMA „TESLA”

Esimene Siemensi hübriidajamiga elektripraam Ampere alustas Norra fjordide vahel liiklemist 2015. aastal. 2017. aastal tutvustati Soomes Turu saarestikus Parainen-Nauvo liinil kurseerivat FinFerries´i hübriidpraami Elektra. Inseneride käsitluses on tegu pigem täiselektrilise praamiga, sest diiselmootor tuleb appi vaid juhul, kui ilmastikutingimused on keerulised. Nõnda siis võib Elektra täieõiguslikult kanda vetemaailma „Tesla” nime.

Elektra on ligi 100 meetrit pikk, kaalub 525 tonni ja suudab peale võtta kuni 90 sõidukit. Selle jõuallikateks on kaks 900 kW elektrimootorit.

 

Täiendavalt on alus varustatud kolme 420 kWe diiselmootoriga ning päikesepaneelidega. Praam liigub kahe sadama vahel kiirusega kuni 5 meremiili tunnis.

Elektra on üks neljast ülimoodsast parvlaevast, mis on varustatud BlueDrive Plus C jõudluskontseptsiooniga. Lisaks hübriidsele jõuallikale pakub BlueDrive Plus uudset akusüsteemi ja hoiatus- ning vaatlussüsteemi. Electra akusid laetakse tõenäoliselt maailma kõige suuremast pistikust mõlema sadama dokis ajal, mil laev kai ääres seisab ning autosid ja reisijaid peale võtab. Ning see elekter omakorda on puhas hüdroenergia.

Elektra väljub sadamast iga 15 minuti järel. Teekond Nauvo ja Paraise vahel kestab 7–8 minutit ning niipea, kui praam kai äärde jõuab, „kukutatakse” gigantne laadimispistik kraana abil sujuvalt praami külge. 5 minutit 690-voldise laenguga 1 MWh aku laadimiseks on piisav, et elekter kunagi praamil ei lõpeks. Kui aga juhtub, et praami sadamas laadida ei saa, tulevad appi diiselmootorid. Nii lihtne see ongi.

Uudne, Siemensi välja töötatud elektripraamide haldussüsteem EcoMain võimaldab praami võimekust tulevikus veelgi edendada. Läbi erinevate liideste kogutakse reaalajas pidevalt andmeid ning saadetakse siis ühtsele andmeplatvormile, kus IT-gurud ja insenerid omakorda saavad infot uute ja veel paremate lahenduste heaks. Seegi on nagu Teslal, Volvol või mõnel teisel elektriautotootjal korraldatud – ühtses pilves on kogu tarkus kõigi jaoks kogu aeg käepärast.

Elektrimootorite kasutegur veesõidukitel ei piirdu keskkonnasäästuga vähenenud fossiilsete kütuste kulu näol, aga elektrimootorid tekitavad ka vähem vibratsiooni, mis omakorda vähendab ökoloogilist jalajälge veekogudes.

Elektri kasutamine jõuallikana laevanduses on äärmiselt oluline nii keskkonnasäästu kui ka kuluefektiivsuse seisukohast. Elektrimootorid tekitavad vähem vibratsiooni, mis võimaldab veekogude elurikkust vähem häirida. Põletamata jääb hulk fossiilkütust ja kui diiselmootor tulebki tööle lülitada, võib see kasutada märksa loodussõbralikumat biolisandiga kütust.

FinFerries plaanib kõik oma siseveekogudel kasutatavad 61 kaabelpraami üle viia elektritoitele, esimene neist peaks tööle hakkama juba 2018. aastal. Rootsis on sarnase tehnoloogia kasutuselevõtt vähendanud süsinikuemissioone 90 protsenti.

VECTRON, RONGIILMA „TESLA”

Vectron, Soome riigiraudtee ehk VR Grupi moodsaim elektrivedur, võtab sappa reisirongid. Sr3 elektrivedurit võib näha pealiinil, kus ta veab reipalt edasi Helsnki-Oulu vahelisi reisironge.

Vectron on VR Grupi kõige võimsam vedur. Selle maksimumkiirus on 200 km/h ja vedur ühildub VR Grupi kaasaegsete seadmetega. Energiasäästlik tööloom on juba suve algusest kasutuses kaubavedudel ja kahe diiselmootoriga varustatud elektrivedur on seal hästi töötanud.

VR võttis esimesed Vectron elektrivedurid, mis on loodud Soome ettevõtte vajadusi arvesse võttes, kasutusele 2017. aastal. Uus elektrivedur sobib nii reisirongi vedama, kui suudab sappa võtta ka kuni 2000-tonnise kaubarongi. Vectron on 19 meetrit pikk, kaalub 90 tonni ja sel on võimsust 6,4 MW.

Projekt on uus, sestap testivad soomlased vedureid põhjalikult ning saadud andmed kogutakse edasise kogemuse ja masinate täiustamise eesmärgil.

Võrreldes muude veduritega on Vectron oluliselt energiasäästlikum ja vaiksem. 98% selle materjalidest on taaskasutatavad. Veduri juhikabiin on endisest ruumikam, ergonoomilisem ja paremini ventileeritud.

VR Grupp on tellinud 80 moodsat elektrivedurit. Vectroni on valmis ehitanud Siemensi insenerid. Kümme esimest vedurit on juba Soome raudteel tööd alustanud, kõik 80 raudruuna peaksid jõudma kohale aastaks 2026.

„Oleme rõõmsad, et Vectronid on juba kommertskasutuses kaubavedudel ja kasutuse laiendamine reisirongiliiklusele sujub nagu planeeritud. Vedureid tuleb juurde ka järgmisel aastal ja 70 veduri seeriatootmine algab järgmisel suvel,” tõdeb VR Grupi liiklusdirektor Petri Auno.

Vectron ehk elektrivedur Sr3 teeb võimalikuks tõhusa rongiliikluse Soome nõudlikes oludes. See on kavandatud ka Soome talviseid tingimusi silmas pidades, nii et raudruun kannatab 40-kraadist pakast, selle esiosa konstruktsiooni on tugevdatud ja õhuvõtuaugud on toodud katusele.

Ulatuslike testidega on elektriveduri sobivus põhjamaistesse nõudlikesse oludesse ära proovitud. Soomlased ise loodavad, et eelseisev talv tuleb pakaseline ja lumerohke, mis võimaldaks Vectroni korralikult „läbi katsuda“.

Kogu tänavuse aasta on Vectroni Soome oludesse kohandatud omadusi praktikas testitud, ent päris talvistes oludes pole elektrivedurit veel proovile saanud panna. Sestap loodavadki soomlased, et eelseisev talv toob kuhjaga lund ja pakast, et oleks selge – elekter saab hakkama.

Vedurihange on osa VR Grupi olulisest seadmete investeeringust. VR Grupp on kahekümne aasta jooksul soetanud uusi seadmeid umbes miljardi euro eest. Vectroni osa sellest on üle 300 miljoni euro. See on ühtlasi üks viimaste aastate suurimatest veduriostutehingust Euroopas.

AURORA NUTITEE, MITTE AINULT TESLALE

Soome Saami aladel novembri keskel avatud Aurora nutitee esimene, 10 kilomeetri pikkune lõik võimaldab läbi viia isejuhtivate liiklusvahendite kobarkatseid ja ennetavaid teede korrashoiu teste, pakkudes keerukate lahenduste leidmise toetuseks vajalikku füüsilist infrastruktuuri ja infoteenuseid. Erilist tähelepanu pööratakse ühistranspordile ning teehooldusmasinatele, mille seas on järjest rohkem „särtsakaid”, aga lisaks sellele ka isemõtlevaid isendeid.

Kümnekilomeetrine nutikas teelõik on osa suuremast riikideülesest arktilistes oludes paiknevast teetrassist. Maanteel number 8 asuv nutiteelõik ehk snowbox pakub eeldusi isejuhtivate autode ja nendega kaasnevate tehnoloogiate testimiseks nõudlikes tee- ja ilmaoludes. Tee varustatus toetab sõidukite tehnilist toimetulekut.

Aurora nutitee ja selle ümbruse kohta kogutud andmed on liiklejatele tasuta kättesaadavad läbi Soome Transpordiameti teenuse Digitraffic. Testimine võib keskenduda näiteks sõidukite asukoha määramisele olukorras, kus teed katavad lumi ja jää.

Soomel on võimalus positsioneerida end talvise isejuhtimise testimise pioneerina. Kesksel kohal on tee korrashoiu ja ennetava talvise hooldusega seotud uuring. Lisaks sellele on testmaantee projekt ja selle tulemuste kasutamine laevateede korrigeerimise programmi lahutamatu osa.

Nutitee on osa Aurora Borealis-nutiliiklusteest, mis algab Kolarist ja ulatub Norra poolele Tromsosse. Soome ja Norra nutiliiklustee on üks Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud Euroopa autode isejuhtimise testipiirkondadest võrgustunud ja isejuhtivatele sõidukitele.

Aurora oluline koostööpartner on Norra Maanteeamet, mis on rajamas oma nutiteeosa Kilpisjärve piirialalt Skibotni oru suunas. Tee ühisnimetajaks on põhjala karmid, sõidukeid tõsiselt proovilepanevad liiklusolud.

Riigiülene nutitee Aurora Borealis võimaldab välja töötada paljudele sobivad lahendused ja pöörata tähelepanu ka raskeliikluse turvalisust edendavatele meetmetele. Nutitee võimaldab testida nii sõiduautosid kui ka isejuhtivaid veokeid, busse ja muid transpordivahendeid.

EESTI, VÕTA RITTA!

Kõik need maanteede, vete-ja relsimaailma „Teslad” on hea tahtmise juures ka Eestis kasutusele võetavad. Siemens on valmis kaasa lööma Eesti oludesse sobivate praamide ehitamisel: Virtsu-Kuivastu vahel kurseeriva aluse saaks tõenäoliselt kenasti elektri jõul liikuma panna.

Elektribusse on Eestis paaril korral testitud, aga need ei ole end seni õigustanud. Ka elektrirongid on meil olemas, särtsakaid vedureid aga, mis kaupa ja inimesi pikalt veaksid, paraku ei ole. Ka „sarviliste” Scania veokiteni, või Tesla Semi isejuhivate rekadeni läheb meil veel ilmselt aastaid aega.

Põhjuseks ei ole Eesti väiksus või vaesus, vaid meie piltlikult 19. sajandist pärinev elektritootmine – enamiku meie särtsust annab väärtuslik taastumatu fossiil ehk põlevkivi. Kui suudaksime end kivist välja murda, võiks tulemuseks olla päris kena elektrisinine rändrahn, mis end lisaks kõigele nutikalt ise ka juhtida suudab. On, mille üle enne sajandat sünnipäeva mõelda.