Taani kogemus: alati ei pea hinnaga võistlema. Mida märkasid eestlased Taani ettevõtetes?

  • 15.01.2012
  • Director
  • Facebooktwittergoogle_pluslinkedinmail

Hinna osas Taani ettevõtted oma konkurentidega ei võistle. Mis siis on taanlaste trump, seda käisid Eesti juhid ja ettevõtjad kohapeal otsimas. Sellest, mida nad nägid, kirjutab Anu Puusaag.

See, millele Taani ettevõtted oma konkurentidega võrreldes enam rõhku panevad, on hoopis kvaliteet ning ökonoomne ja keskkonda säästev tootmine. Võrreldes Eesti ettevõtetega torkas Taani firmades silma sihipärane kultuuri loomine: mõnus sisekliima ja väärtuste teadlikkuse kõrge tase. Seda oli tunda ja näha igal sammul.

Töötajate ja juhtide esitlustest paistis selgesti välja, et need väärtused ja ideaalid, millest kõneldi, on neil juurdunud alateadvuses või instinktiivses igapäevakäitumises. See polnud lihtsalt loosunglik väärtuste kirjeldamine, vaid enamik protsesse ja tegevusi lähtub ka tegelikkuses neist. Suurt rõhku pannakse kliendi tegelikele vajadustele ning vastutustundlikkusele nende ees. Lisaks pika perspektiiviga mõtteviis: visioonid ja missioon olid väga selgelt läbi mõeldud ja tulevikku vaatavad.

Inimese väärtustamine algab Taani ühiskonnas n-ö rohujuure tasandil. Juba algkoolis on kesksel kohal loovus ja õppimisvõime, mitte pelgalt faktide teadmine; individualistliku võistluse asemel väärtustatakse koostööd. Selles ilmselt peitub ka meie (ettevõtlus)kultuuri üks olulisem erinevus: vastava koolituse läbinud inimesed on tänu oma tõekspidamistele juba iseenesest palju paremate koostööoskuste, empaatiavõime ja loovusega.

Siin on ka põhjus, miks kõigis külastatud firmades oli olulisel kohal vastutustundlikkus ja eetika, nii ühiskonna, looduse ja keskkonna, kliendi, partneri kui ka loomulikult oma inimeste suhtes. Meil Eestis tundub esikohal olevat nn insenerlik-ratsionalistlik mõtteviis ja pehmetele tegevustele, mis „võib-olla” loovad väga pikas perspektiivis lisaväärtust, ei ole väga palju ruumi.

Disain ja päris vajadused

Taani toodete puhul on täiesti loomulikult märksõnaks disain, mis on oluline osa brändist ja annab võimaluse minna turule kallimate toodetega. Ettevõtted pööravad väga suurt tähelepanu oma brändi ja maine kujundamisele. Seejuures moodustab ühe osa brändist märksõna Taani ja teine osa brändist tuleneb juba konkreetsest tootest.

Kliendi vajaduste tähtsustamisel paistis silma ka asjaolu, et kõik ettevõtted, keda külastati, tegelesid üsna aktiivselt fookusgrupi uuringute ja intervjueerimisega. Seega hoolimata sellest, et tegemist on väga kogenud ettevõtetega, kellest võiks arvata, et „nad teavad, mida klient vajab”, peeti siiski vajalikuks kaasata klient, et seda „päris vajadust” uurida ja täpsustada.

Kokkuvõtlikult jäid Eesti ettevõtjatele kõlama järgmised seigad:

  • Enamik külastatud Taani ettevõtteid olid pereettevõtted, kus põlvkonna vahetus oli väga selgelt näha ka tegevusplaanis ja tulemustes.
  • Terviklik lähenemine ettevõtte ülesehitusele, strateegiale, visiooni ja missiooni seostamisele (visioon väga pikas perspektiivis).
  • Kliendisuhete praktiline ja ka maksimaalne ärakasutamine.
  • Suur tähelepanu meeskonna loomisele.
  • Maksimaalne tootmisvõimekuse ärakasutamine.
  • Edasimüüjate kanali maksimaalne ärakasutamine.
  • Nad on südamega asja juures.
  • Jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja kvaliteet!

***

Õppereisid jätkuvad ka sel aastal

Ettevõtjatele mõeldud EASi projekt „Innovatsioonireaktor“, mille raames saab külastada teiste riikide firmasid, püüabki just selles vallas meie ettevõtjate teadlikkust suurendada ja hoiakuid muuta. Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ning EASi Innovatsioonidivisjon jätkab õppereiside korraldamist ka alanud aastal.

Taanis tutvuti lähemalt järgmiste ettevõtetega:

JULIANA (toodab kasvuhooneid, viis brändi) ei müü mitte niivõrd kasvuhoonet ennast, vaid aiandust kui elustiili. Lisaks identifitseeris ettevõte ennast pigem logistikaettevõttena, kelle eesmärk on hoida kaubad ja materjalid liikumises, alates toorainest kuni valmistoodangu viimiseni lõppkliendini (mitte tootmisettevõttena, nagu oleks võinud arvata).

UNIVERSALROBOTS on alles kasvamishoos. Peamiseks tegevusalaks on väikese robotliini tootmine väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Hetkel on välja arendatud toode, mis on väga ökonoomne ja sobib väiksemate monotoonsete tööde tegemiseks. Turgu on ja järgmisel aastal loodetakse müüa juba umbes 12 000 robotit. Ettevõttest jäi mulje, et oma nišši tajutakse väga hästi.

STICKS´N´SUSHI, mis alustas tööd 90. aastate keskel ning millel on hetkel Taanis juba mitukümmend restorani, mõjus hoopis teistlaadsena. Rõhk on pandud atmosfääri loomisel kliendile. Toit ja selle kvaliteet on tagatud kõrgtasemel ja see ei ole üldse arutlusteema – oluline on luua igale kliendile mõnus ja sobiv atmosfäär, et tekiks tahtmine tagasi tulla. Tähelepanu on pööratud igale väiksemalegi pisidetailile, rääkimata menüü ja toidu disainist, mis on koosmõjus loonud tugeva rahvusvahelise brändi.

KVADRAT on maailmakuulus tekstiilitootja, 1968. aastal alustanud pere-ettevõte, millel on mitmeid tootmistsehhe, millest igaüks on keskendunud konkreetse tekstiili tootmisele. Toodete väljatöötamisse on kaasatud ka palju kunstnikke ja teiste alade esindajaid, et disainida järjest uusi tooteid ja materjale. Igal brändil on oma kindel sihtgrupp.

LEGO on bränd, mis ei vaja täiendavaid selgitusi. Eesti ettevõtjatele räägiti siin ausalt suure kriisi õppetundidest. Üks, milles reanimeerimisprotsessis järeleandmisi ei tehtud, oli brändi lubadus kliendile: kõik klotsid ühilduvad kergelt ja uute toodete lisandumine on kiire, iga sihtturu suhtes paindlik.

Rohkem infot EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Pilt: “Dannebrog”. Licensed under CC BY-SA 2.5 via Wikimedia Commons – https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dannebrog.jpg#/media/File:Dannebrog.jpg