Teadlased hoiatavad: ärge lubage autonoomseid relvi lahingusse!

  • 08.01.2018
  • Inseneeria
  • Facebooktwittergoogle_pluslinkedinmail
Kes keda ründab? (Foto: Scanpix)

„Kaugelt juhitavad droonid ja isetulistavad automaadid või miks mitte ka miiniväljad on kõik seadeldised, mis võivad vaenlasele kahju tekitada, ilma et oma sõdurid oleks lahinguväljal. Kui aga lahinguväljal olevad masinad hakkavad ise langetama otsuseid inimeste elu ja surma üle, ilma tagalas asuvate sõdurite vastutuseta, on kuri karjas,“ hoiatab veebileht Autonomousweapons.org ja kogub allkirju, et sellised relvad rahvusvaheliselt keelata. Samamoodi, nagu on keelatud keemiarelvad või jalaväemiinid, vahendab Kaido Einama.

Tapjadroon on väga efektiivne massihävitusrelv, demonstreerib seesama veebileht oma näidisvideos, kus esineja seletab lahti, mismoodi kolmegrammise lõhkelaenguga, näotuvastuse ja iseseisva missiooni võimeline droon võib tappa ükskõik kelle ja ükskõik kus. Sama video lõpus hoiatab tehisintellekti uuriv teadlane, et see kõik on juba üsna varsti võimalik.

Kui aga selliseid droone puistatakse linna kohal alla sadu tuhandeid, on võimalik selektiivselt tappa kõik selle linna elanikud, kes vastavad rünnakus etteantud parameetritele. Piltlikult öeldes leiavad autonoomsed, näotuvastuse ja öise nägemisega droonid „halbu“ inimesi üles nii maa alt kui maa pealt, nii tänavalt kui siseruumidest. Seda võrreldakse tuumapommiga, millel oleks etteprogrammeeritud purustusjõud – likvideerida ainult ohtlikud inimesed ja seadmed ning jätta kõik muu terveks.

Muidugi poleks selliste relvade eest kaitstud enam ükski riigijuht, sest drooniparvede rünnaku eest ei kaitsegi miski, kui parve jaoks on sihtmärgid välja valitud. See on ka ideaalne nn roheliste mehikeste sõja stsenaarium, sest kihulastena saabuv droonipilv pole tuvastatav ja vaenlasega seostatav ning nende vastu ei saa tavarelvadega suurt midagi ette võtta.

Autonoomsete isetegutsevate relvade kasutuselevõtu vastu on antud paarkümmend tuhat allkirja, muuhulgas on nende vastu sõna võtnud ka Tesla ja Alphabeti (Google´i katusfirma) juhid.

 

Kui kaugel see kõik meist on?

Droonid oskavad juba parvedes lennata. Droonipilti saab eemalt analüüsida tehisintellektiga ja teha näotuvastust, kogu tarkus ei pea enam üksiku drooni pardal olema. Ühisoperatsiooni ülesandeid suudavad droonid liikmete vahel ära jagada, see tarkvara on loodud ja töötab. Nii võibki drooniparvele anda sõltumatu missiooni kõik „halvad“ inimesed üles otsida ning mikrolõhkeainetega tappa.

Drooniparve saaks välja lasta suvalisest kaubikust valitsusjuhi kabineti läheduses, pisikesed lennumasinad suudavad purustada aknaid ja ruumidesse sisse lennata, otsida iga nurga tagant ja kui õige inimene tuvastatud, piisabki kolmegrammisest lõhkelaengust, et tappa.

Praegu on probleem ainult droonide suhteliselt lühikeses lennuajas ja -kauguses. Kuid sellised tühised tehnilised tõkked kaovad tehnoloogia täiustudes kiiresti.

Vaata allolevat videot – kas hakkab kõhe? Võimalus, et masinad saavad võimaluse hakata välja valima inimesi, keda tappa, on tehisintellekti arendajad väga murelikuks teinud – kui sõjavägi lahendust kasutama hakkab, siis ei ole kellelgi võimalik end selle eest enam kaitsta.