Viis põhjust, miks omada kutsetunnistust

  • 07.02.2018
  • Director
  • Facebooktwittergoogle_pluslinkedinmail

Ligi 100st kutse andmisega kaetud kutsealast on ca 25% ühel või teisel moel reguleeritud. Reeglina on kutse omamine Eestis vabatahtlik, kuid on ka kutseid, mille puhul on kutsetunnistus (kutseseaduse mõistes) töötamise eelduseks või annab selleks eelise. Lähemalt räägib SA Kutsekoda juhatuse liige Maaja-Katrin Kerem.

 

Kutse abil saavad inimesed tõestada õpingutega omandatud kvalifikatsiooni, aga ka oma töökogemust ja oskuste taset, mis on paljudel erialadel kvaliteedi märgiks. Seega on kutsesüsteemi üheks ülesandeks aidata kaasa kvaliteetsele ja ohutule töötegemisele ning teenuste osutamisele.

Kõik ilmselt mõistavad, et elektri- või lõhkamistöid tohib lasta teha vaid inimestel, kelle kutsealased oskused ja kogemus on kontrollitud, nii et vastava tunnistuse nõudmine nende tegevusalade esindajatelt on igati asjakohane. Sama lugu on näiteks korstnapühkimisega – ka selle teenuse tellimisel on oluline kindlaks teha, kas tegijal on kutsetunnistus, sest vaid selline korstnapühkija võib väljastada päästeameti ja kindlustuse jaoks vajaliku akti, mida arvestatakse ka võimalike õnnetusjuhtumi kahjude hüvitamisel.

Seega on ameteid, kus pole ilma tunnistuseta lubatud töötada. Kutsetunnistuse kohustuslikuks muutmine toimub väljaspool kutsesüsteemi, kui valdkonnas tegutsejad ja riigi esindajad on pidanud mingit tegevust inimeste elule ja tervisele või varale sedavõrd ohtlikuks, et ilma kompetentsust tõendamata ja kutsetunnistust omamata ei tohi töötada, vastutada või iseseisvalt tegutseda.

Kutsetunnistuse omamine pole seadusega nõutud näiteks ehitustöölistel, kokkadel, müüjatel või puhastusteenindajatel, aga see annab siiski sageli eelise tööle kandideerimisel. Kindlasti on lihtsam ka väljaspool Eestit oma oskusi tõestada, kui on ette näidata kutsetunnistus koos oskusi kirjeldava kutsetunnistuse lisaga. Üks näide on Soome ehitussektor, kus tööandjate ja ametiühingute vahel on kokkulepe, mis kehtestab kutsetunnistusega töötajatele töötasu maksmisel alampiiri. Palgatasemeid on kokku kuus. Teise taseme palka makstakse kutsekooli lõpetanud töötajatele, kellel on omandatud baaskutse (perustutkinto). Kutsetunnistust (ammattitutkinto) omavatele töölistele makstakse vähemalt neljanda taseme palka.

Osaliselt kvaliteedi tõestamisega seotud põhjustel nõuavad kutsetunnistust ka paljud avaliku sektoriga seotud tööandjad. See võib seletada hüppelist tõusu nii raietööliste kui ka forvarder’i- ja harvester’i-operaatorite kutsetunnistuse väljastamisel. Nimelt nõuab valdkonna suurim tööandja Riigimetsa Majandamise Keskus oma raietöölistelt ning masinaoperaatoritelt kutsetunnistust.

Kolmas põhjus kutsetunnistuste taotlemiseks on ettevõtete soov osaleda riigihangetel. Paljud avaliku sektori organisatsioonidest hankijad on seadnud hanget koostades üheks tingimuseks pakkuja töötajate kvalifikatsiooni. Hankekomisjonidel on töötajate pädevust aga kõige lihtsam hinnata kutsetunnistuste põhjal. Seda, mida vastava taseme kutse omandanud spetsialist teha oskab, saab kergesti leida kutseregistris olevatest kutsestandarditest. Samuti saab sealt kontrollida kutsetunnistuse olemasolu. Seetõttu on tõusnud kutse taotlemiste või taastõendamiste arv näiteks insenerierialadel ning põllumajandusega seotud kutsealadel.

Neljas põhjuste ring kutsetunnistuse taotlemiseks on eurotoetuste kasutamine. Nimelt on talupidajatel võimalik kasutada tasuta konsulendi teenust, kuid ainult sel juhul, kui tal on kutsetunnistus. Konsulendi kutsetunnistuse saamise eelduseks on aga juba mõne põllumajandusliku kutsetunnistuse olemasolu.

Viies põhjuste ring kutsetunnistuse taotlemiseks on valdkonna eneseregulatsioon, kus soovitakse maine parandamiseks tagada teenuse osutaja ja teenuse kvaliteeti. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks kinnisvaramaaklerid ja haldajad-hooldajad. Majandusbuumi ajal tuli palju maaklereid juurde, kuid kahjuks kahanes sellega koos nende maine, sest maakleriks võis sisuliselt hakata igaüks. Nüüd teeb Kinnisvaramaaklerite Koda teavitustööd maakleri kutsetunnistuse populariseerimiseks, et kliendid oskaksid olla selle töö suhtes nõudlikumad ning ebapädevate, ilma kutsetunnistuseta maaklerite tegevus muutuks järjest keerulisemaks. Koda kutsub tegema kutseeksamit, et tõestada oma töö kvaliteeti.

Selleks et Eesti tööandjad väärtustaksid rohkem kutsetunnistusi paljudel elualadel, saavad organisatsioonid ise palju ära teha. Näiteks personalijuhid võiks rohkem väärtustada kutsetunnistusi, kui nad inimesi värbavad. Alustades sellest, et töökuulutuses võiks märkida, et kutsetunnistuse omamine annab kandideerimisel eelise. Selle eelduseks on, et personalitöötajad viivad ennast kurssi, millistes valdkondades Eestis kutseeksameid korraldatakse; kes on kutse andjad ja kui palju mingil kutsealal tunnistusi on väljastatud.

Usaldus kutsetunnistuse vastu vähendaks organisatsioonide tööjõukulusid, samuti on suure tõenäosusega kutsetunnistusega töötaja efektiivsem ja motiveeritum töötaja. Ta on pidanud pingutama selle nimel, et oma pädevust tõendada ja tunnistust saada.

Millistel kutsealadel saab Eestis kutset taotleda ning millised organisatsioonid ja õppeasutused on saanud kutse andja õiguse, saab vaadata kutseregistrist: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/tutvustus.

Sealt saab igaüks ka kontrollida oma töötaja või teenusepakkuja kutsetunnistuse olemasolu http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/valjastatudkutsed.

Kutseregister on riiklik register, mille pidamise eest vastutab Sihtasutus Kutsekoda.

 

 

Personalijuhi kutsest räägib Irene Metsis,

mõjukaim personalijuht 2017

Irene Metsis

Mis sa arvad, mis teeb sinust mõjukaima personalijuhi Eestis?

Sama küsimuse esitasin ka endale, kui selgus, et mind pärjatakse sellise auväärse tiitliga. Minu igapäevatöö on mulle natuke nagu hobi. Mulle meeldivad inimesed ja nendega seotud keerukad olukorrad. Mida suuremad väljakutsed, seda põnevam on.

Kogemust, mida aastatega on ammutatud, tuleb ka teistega jagada. Koolitamine väljaspool oma organisatsiooni ja panustamine vabatahtlikuna on juba aastaid olnud minu elu lahutamatu osa. Ilmselt mu meeskond märkas seda, kui mind konkursile esitas.

Aga ma sain selle tiitli ennekõike tänu oma tiimile G4Sis. Ilma hea meeskonnata pole edukas personalijuhtimine lihtsalt võimalik.

 

Kuidas sulle tundub, kas personalijuhi amet/kutse on Eestis hinnatud? Miks sa nii arvad?

Personalijuhi amet on täpselt nii palju väärtustatud, kuivõrd me personalijuhtidena oleme suutnud seda väärtust luua. Kindlasti on siin väga palju arenguruumi. Personalijuht peab oma pädevuselt, oskustelt ja suhtumistelt olema võrdväärne partner tippjuhile. Seda saab ta olla vaid juhul, kui mõistab äri loogikat, julgeb arvata, kaasa rääkida ja otsustada. Paljuski tuleb see enesekindlus kogemuse kaudu ja soovist vastutada nende tegevuste eest.

 

Mida peaksime ise personalijuhtidena paremini tegema, et seda ametit või kutset rohkem väärtustataks?

Olen nõus, et tihti peetakse Eestis personalijuhti töötajate värbajaks, tööle vormistajaks ja ürituste organiseerijaks. Eks see on natuke tingitud sellest, et paljudes kohtades see niiviisi ongi ja kui sa personalijuhina muud väärtust ei paku, siis juhid ei oskagi muud oodata. Sellest kuvandist lahti saamiseks peavad personalijuhid ise rohkem näitama, millist väärtust nad suudavad organisatsioonile luua ja mis on need tegevused, mis aitavad tulemusi paremaks muuta. Inimesed on organisatsioonis kõige hinnalisem ressurss ning nende juhtimiseks ja arendamiseks on personalijuhil võimalik väga palju ära teha.

 

Kas Eestis on kutsetunnistusel perspektiivi?

Ma näen kutsetunnistuste vajalikkust kõikides nendes sektorites, kus see on seotud kutseoskuste/kutsepädevuse hindamisega (ehitus, turvatöö, toitlustus jne). Kuid jään pisut skeptiliseks personalispetsialisti ja -juhi kutsetunnistuse suhtes, sest siin on liiga palju seotust väärtuste ja hoiakutega. Samas on selle propageerimise nimel tehtud väga palju tööd ja usun, et vähemalt personalijuhtide ringkonnas teavad sellest nüüd juba kõik. Küll aga on palju tööd vaja teha veel juhtide suunal ja põhiküsimus on siin ikkagi see, et miks ettevõtte tippjuht peaks kutsetunnistuse olemasolu vajalikuks pidama.